OOT-OOT: Madalad ja sügava istumisosaga diivanid koguvad populaarsust

Diivanit valides on välimuse kõrval järjest olulisem ka päris mugavus. Tahetakse diivanit, kus oleks piisavalt ruumi end mõnusalt sisse seada, jalad üles tõsta või lihtsalt pesas lesida.

OOT-OOT mööblistuudio disaineri ja ühe asutaja Marko Ala sõnul eelistavad ka nende kliendid praegu kõige enam selliste omadustega diivaneid. Stuudio müügitabeli tipus on BOHO ja CAVA.

Diivanil peab saama mõnusalt lesida

OOT-OOT Stuudio klientide eelistustest ja üldistest mööblitrendidest on näha, et diivanid on muutunud järjest sügavamaks, pehmemaks ja ruumikamaks. Eelistatakse maani ulatuvaid ehk ilma nähtavate jalgadeta mudeleid.

Diivanite istumissügavus on aastatega märgatavalt kasvanud. Kui kunagi oli tavapärane istumissügavus 50–55 sentimeetrit ja OOT-OOT Stuudio esimestel mudelitel 60–62 sentimeetrit, siis nüüd ulatub see juba 67–70 sentimeetrini.

„Võib öelda, et iga järgmine diivan, mida teeme, on järjest suurema istumissügavusega. Peab saama diivanil lebotada, see on oluline,“ räägib Ala.

Madalate diivanite puhul mängib olulist rolli ka nende välimus. „Kui jalad ära võtta, siis tundub diivan pehmem ja paksem,“ selgitab ta. Ümarad, voolujoonelised vormid võimendavad seda tunnet veelgi.

Samas on praegune suund mööbli tellijate jaoks ka kallis trend. Suurem istumissügavus tähendab rohkem materjali ja eriti just kangast. Võrreldes näiteks kuue aasta taguste diivanitega on kangakulu märgatavalt kasvanud.

Pehme välimus ei tähenda aga tingimata seda, et diivanil oleks ka päriselt mugav istuda. Ala sõnul leidub mööblipoodides palju diivaneid, mis näevad oma ümarate või isegi neerukujuliste vormidega väga pehmed välja, kuid on peale istudes tegelikult kõvad. Pehmus on vaid visuaalne illusioon. Seepärast tasub diivanit enne ostmist kindlasti proovida.

BOHO ja CAVA on klientide lemmikud

OOT-OOT Stuudio klientide praegused lemmikud on BOHO ja CAVA. Mõlemad on madalad, pehmed ja ruumikad diivanid, kuid oma disainilt üsna erinevad.

BOHO on olemuselt pehmem ja vabam, CAVA aga Ala sõnul disainilt elitaarsem.

„CAVA puhul on käetoed väga laiad, see on kogu disaini kandev osa. Igaüks ei oska sellist diivanit oma ruumi ette kujutada ja igale poole see ei sobigi,“ räägib Ala.

Väiksemas korteris võib CAVA paigutamine keeruliseks osutuda. Samas ei tähenda see, et see sobiks ainult suurtesse elutubadesse. Väiksema ruumi puhul saab kasutada avatud nurgaga otsamoodulit, mis toimib Ala sõnul päris hästi.

Kuigi madalad, ilma nähtavate jalgadeta diivanid on praegu väga populaarsed, leidub endiselt palju neid, kes eelistavad jalgadel mudeleid. Eriti puudutab see robottolmuimejate omanikke, kelle jaoks on oluline, et põrandat saaks puhastada ka diivani alt.

Üks selliseid lemmikuid on POCO, millel on BOHOga sarnased pehmed ja ümarad vormid, kuid mis seisab jalgadel. Hoopis teistsugust joont esindab FLOYD, klassikaline ja ajatu nurgeline diivan, mis sobib erinevatesse interjööridesse ega sõltu nii palju mööblitrendide muutumisest.

FLOYDist on tehtud ka laia käetoega versioon, mis on klientide seas väga hästi vastu võetud. Praegu on stuudios käsil selle mudeli jalgade disaini värskendamine.

Mooduldiivan võimaldab kombineerida endale sobiva lahenduse

OOT-OOT Stuudio diivanite puhul on oluline ka võimalus valida erinevaid mooduleid ja kangaid. Näiteks BOHO ja CAVA koosnevad moodulitest, mida saab omavahel kombineerida ning vastavalt ruumile sobivaks tervikuks kokku panna. Kolmekohalisest diivanist võib saada nurgadiivan või suurema diivani moodulid saab paigutada eraldi. Nii ei pea iga kord ka uut mööblieset ostma, kui kodu või vajadused muutuvad.

Ala rõhutab siiski, et mooduldiivan ei ole sama mis eritellimusmööbel. OOT-OOT mööblistuudios saab valida eri kombinatsioonide ja kangaste vahel, kuid tegemist on juba välja töötatud mudelitega. See on varieerimisvõimalustega mööbel, mitte täiesti uue disainiga eritellimusdiivan.

Eritellimusdiivan võib olla alles esimene prototüüp

Eritellimusmööbel on justkui kõrge au sees. Võimalus saada täpselt enda soovide järgi valmistatud diivan tundub ahvatlev, kuid selle juures on üks oluline nüanss, millele ostja ei pruugi mõeldagi.

„Tasub siiski teada, et kui sa tellid erilise disainiga uue diivani, siis saad tegelikult prototüübi. Mis sealt täpselt tuleb, see selgub kasutamisel,“ selgitab Marko Ala.

See võib väga hästi õnnestuda, kuid selle vastupidavust ei ole võimalik samamoodi hinnata nagu juba pikemalt tootmises olnud mudelil.

OOT-OOT Stuudios tehakse ühe uue diivani väljatöötamisel palju prototüüpe. Neid katsetatakse ja muudetakse seni, kuni jõutakse sobiva lahenduseni. Ka juba müügis olevaid standardvaliku tooteid parendatakse, kui klientidelt tuleb tagasisidet.

„See ei ole eksperiment, kui ostad seeriatoote. Ja see on tegelikult eelis eritellimuse ees,“ ütleb Ala.

See ei tähenda, et eritellimusmööblit ei peaks tegema. Kui inimesel on väga kindel soov saada midagi konkreetset, näiteks mõne ikoonilise mööblieseme replikat, on eritellimus igati mõistetav valik.

Küll aga tasub arvestada, et täiesti uue diivani valmistamine nõuab tegijalt väga suuri kogemusi. Diivan ei pea ainult ilus välja nägema, vaid selle konstruktsioon, materjalid ja proportsioonid peavad ka tegelikus kasutuses toimima.

Naturaalse välimusega kangad on enamasti polüestrist

Diivanite juures eelistatakse praegu palju kreemjaid ja beeže toone ning üldiselt naturaalse tundega värve ja tekstuure. Marko Ala sõnul annab just tekstuur kangale erilise pehmuse. Kui valgus selle pinnal mängib, tundub diivan veelgi hubasem ja pehmem.

Huvitav on aga see, et naturaalse välimusega kangas ei pruugi üldse olla naturaalsest materjalist. Tänapäeval osatakse sünteetilisi kangaid valmistada nii tõetruult, et need näevad välja nagu naturaalne lina või vill, kuid on tegelikult 100% polüestrist.

Selliseid kangaid kasutatakse diivanite puhul palju just nende praktiliste omaduste tõttu. Neid on lihtsam puhastada ja hooldada, samal ajal kei erine need naturaalsest kangast sugugi erineda.

Jätkuvalt on populaarsed ka sametkangad. Tänapäevased mustust hülgavad ja lemmikloomadega peredele sobivad sametid on enamasti samuti valmistatud polüestrist.

Puuvillase sameti puhul oleks olukord hoopis teine. Selle külge jääks mustus kergemini ning lemmiklooma küüned võiksid kanganiitide taha takerduda. Seega tasub kanga valimisel vaadata peale välimuse ka selle koostist ja hooldusomadusi.

Ilus diivan peab olema ka mugav

Disainmööbliga käib endiselt kaasas müüt, et kui mööbliese on ilus, siis ongi tegemist disaintootega ja see ei pea tingimata mugav olema.

„Seda saab öelda keegi, kes ei tea, mis on disain. Diivan peab hea välja nägema, aga olema samal ajal ka mugav ja funktsionaalne. See on meie nägemus heast disainist,“ ütleb Ala.

Lõppude lõpuks ostetakse diivan ju kasutamiseks. Seal peab saama päriselt mõnusalt olla ja puhata, mitte ainult mööblieset eemalt imetleda.

Muidugi ei saa üks diivan sobida sajaprotsendiliselt kõigile. Inimeste eelistused ja arusaam mugavusest on erinevad. Küll aga tasub disain üle vaadata, kui enamikul inimestel on sellel ebamugav istuda.

Ala sõnul võivad ka elitaarsemad ja erilisemad vormid olla väga mugavad, kuid neid on sageli keerulisem pehmena teostada. Ilus saab olla ka mugav, kui see juba lähteülesandeks seada.

OOT-OOT Stuudio sai alguse vanast Skandinaavia mööblist

OOT-OOT Stuudio asutajad Marko Ala ja Joonas Torim on mõlemad õppinud Tartu Kunstikoolis. Vana mööbel oli nende ühine kirg ja hobi ning mõlemad tegelesid ka selle restaureerimisega.

Põhiliselt taastati 1950. ja 1960. aastate Skandinaavia mööblit, nii diivaneid, tugitoole kui ka laudu. Ühel hetkel tekkis aga soov hakata tegema päris oma disaini. Selleks oli vaja raha ning nii kasutati restaureerimisega teenitud tulu oma toodete arendamiseks.

„See periood oli meeletult õpetlik. Nägime, kuidas vanad meistrid olid mööblit teinud,“ meenutab Ala.

Just vanade diivanitega töötades tekkis ka arusaam, mida võiks tänapäevases mööblis teisiti teha. Näiteks ei vastanud 1950. ja 1960. aastate diivanite ergonoomika enam praegustele ootustele. Istumissügavus oli väike, diivanid sageli üsna kõvad. Kui tahtsid diivanil pikemalt olla või midagi vaadata, ei olnud see päris see.

Nii otsustatigi keskenduda diivanitele, mille puhul oleks välimuse kõrval sama oluline ka päris mugavus.

Vanas paekivimajas asuv salong toob mööbli ilusti esile

Paar aastat tagasi kolis OOT-OOT Stuudio uuele pinnale. Ruumi oli juurde vaja, aga oluline oli leida ka koht, millel oleks karakter.

„See praegune on väga kihvt vana hoone. Interjööris on vana paekivisein nähtavale jäetud, siin on kihistusi, kõrged laed ja palju aknaid. Mõnus koht igapäevaselt salongi pidada, siin tuleb mööbel ka ilusti esile,“ kirjeldab Ala.

Teine oluline põhjus selle ruumi valimiseks oli loomulik valgus. Väga paljudes mööblisalongides ei ole päevavalgust, kuid OOT-OOT Stuudios sooviti, et mööblit ja kangaid saaks vaadata just loomulikus valguses.

See oli Marko Ala sõnul nende suur unistus ja kindlasti samm edasi.

Plaane jagub ka edaspidiseks. Praegu on OOT-OOT Stuudios arenduses mitu uut diivani- ja voodimudelit.